?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit
aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм
♦
õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм
♦
veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс
alati <alati adv> пыр, век
♦
nagu alati кыдз[и] век;
ta on alati rahulik cійӧ пыр лӧнь;
nii on ikka ja alati olnud тадз[и] век вӧлі;
alati kipub ta hilinema сійӧ пыр сёрмӧ;
see juhtum on mul alati meeles тайӧ лоӧмторйыс менам век тӧд вылын
asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?
halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль
♦
halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор
♦
ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы
hammas <hammas h'amba hammas[t -, hammas[te h'amba[id 07 s>
1. inimesel, loomal пинь ► sama päritoluga sama päritoluga pii
♦
lagunenud hambad киссьӧм пинь;
haige hammas висян пинь;
esihammas, esimene hammas водз пинь;
piimahammas йӧв пинь;
purihammas юр пинь;
silmahammas синпинь;
ülahammas, ülemine hammas вылыс пинь;
mu hammas valutab пиньӧй висьӧ;
hammas on lahti v logiseb пиньӧй легӧ;
hambale krooni panema пиньӧ коронка пуктыны;
hambaid pesema пинь весавны;
hammast puurima пинь писькӧдны;
hammast välja tõmbama пинь кыскыны;
hambaid krigistama пиньӧн гирчкыны;
läbi hammaste sisistama пинь пыр сӧдзӧдны;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ;
mul on hambas auk пиньӧй розя
2. tehn sael, hammasrattal пинь; täke тшупӧд
♦
kaarhammas meh кытша пинь;
saehammas пила пинь;
nuga on hambaid täis пуртыс ёна тшупӧдӧсь
haridus <haridus hariduse haridus[t haridus[se, haridus[te haridus/i 11 s> велӧдчӧм, образованньӧ
♦
põhjalik haridus бур образованньӧ;
tasuta haridus дон босьттӧг велӧдӧм;
keskharidus шӧр школаын помалӧм;
kõrgharidus вылыс школа помалӧм;
haridust tõendav dokument велӧдчӧм йылысь документ;
hariduseta inimene велӧдчытӧм морт;
mul on üheksaklassilise kooli haridus ме ӧкмыс класс помавлі;
kes te hariduselt olete? кодӧ ті велӧдчылінныд?
hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась
hirm <h'irm hirmu h'irmu h'irmu, h'irmu[de h'irmu[sid & h'irm/e 22 s> полӧм
♦
kohutav hirm зэв ыджыд полӧм;
suurest hirmust полӧмла, повзьӧмла;
kabuhirm садь быртӧдз повзьӧм;
hirmuga vaatama полӧмӧн видзӧдны;
hirmust värisema полӧмла сырмыны;
hirmu tundma повны;
hirmust jagu saama полӧм вермыны;
mul on hirm ме пола;
mul hakkab sinu pärast hirm ме тэ вӧсна пола;
poissi karistati teiste hirmuks зонмӧс накажитісны мукӧдсӧ повзьӧдлӧм могысь
hirmus <h'irmus h'irmsa h'irmsa[t -, h'irmsa[te h'irmsa[id 02 adj; h'irmus adv>
1. adj страшнӧй, повзьӧдлана, весьӧпӧртан
♦
hirmsad karjatused весьӧпӧртан горзӧм;
hirmus unenägu сьӧкыд вӧт;
hirmus ilm зэв лёк поводдя, шуштӧм поводдя;
hirmus argpüks аминь полысь морт;
hirmus joodik палявлытӧм юысь;
hirmus pakane веж кӧдзыд;
hirmus hind вывті ыджыд дон;
mul on hirmus janu аминь ёна горшӧй косьмӧ;
tal on hirmsal kombel raha сылӧн аминь уна сьӧмыс
2. adv tohutult, väga аминь, зэв
♦
hirmus odav зэв донтӧм;
ta räägib hirmus palju сійӧ аминь уна сёрнитӧ;
olen hirmus väsinud ме зэв ёна мудзӧма
huvi <huvi huvi huvi -, huvi[de huvi[sid & huv/e 17 s>
1. tähelepanu, harrastamine интерес, ыштӧм
♦
elav huvi кыпыд интерес;
vaimsed huvid лов могмӧдан интерес;
kirjandushuvi литература дорӧ интерес;
huvi ilmutama {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
huvi kaotama {kelle-mille vastu} интерес воштыны;
huvi tundma {kelle-mille vastu} интересуйтчыны;
mul on kadunud huvi töö vastu уджӧй менӧ оз ыштӧд
2. (hrl pl) tulu, kasu интересъяс, колӧм
♦
isiklikud huvid ас интересъяс;
rahvuslikud huvid войтырлӧн интересъяс;
{kelle} huvides {кодлыкӧ} колӧ;
{kelle} huve kaitsma {кодлыськӧ} интересъяс дорйыны;
oma huvide eest võitlema ас интересъяс вӧсна вермасьны
isiklik <isikl'ik isikliku isikl'ikku isikl'ikku, isiklik/e & isikl'ikku[de isikl'ikk/e & isikl'ikku[sid 25 adj> isikule kuuluv v omane, isikusse puutuv ас, торъя мортлӧн; minu аслам; sinu аслад; tema аслас; meie асланым; teie асланыд; nende асланыс
♦
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
isiklik omand торъя мортлӧн эмбур;
isiklik majapidamine ас овмӧс;
isiklik sõiduauto ас машина;
isiklik arvamus ас видзӧдлас;
isiklikud dokumendid ас документъяс;
isiklik julgeolek асьтӧ видзӧм;
isiklik huvi ас интерес;
isiklik õnn ас шуд;
isiklikuks minema дойдавны торъя йӧзӧс;
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
mul on temaga isiklikud arved õiendada меным сылысь водзӧс колӧ перйыны
isu <isu isu isu -, isu[de isu[sid 17 s> tahtmine süüa выть, азымлун
♦
hundiisu piltl ыджыд азымлун;
söögiisu сёян выть;
isu täis sööma пӧттӧдз сёйны;
mul on hea isu ме ыджыд вытя;
suure isuga sööma азыма сёйны;
süües kasvab isu вытьыд воссьӧ сёйигад;
head isu! нянь да сов!
jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт
järel <järel postp, adv> vt ka järele
1. postp [gen] järgnevuses, kelle-mille taga бӧрся
♦
ta kõndis minu järel сійӧ восьлаліс ме бӧрся;
tõmba uks enda järel kinni! сипты ас бӧрсяыд ӧдзӧссӧ!;
iga poole tunni järel быд час джын мысти
2. adv; postp [gen] keda-mida ära toomas, kätte saamas -ла
♦
tal käis täna auto järel сыла талун машина воліс;
käisin honorari järel ветлі гонорарла
3. adv taga, tagapool, ka ajaliselt бӧрсянь
♦
läksin ees, koer järel муні водзын, бӧрсянь пон;
poisid hüppasid enne, tüdrukud järel первой чеччыштісны зонъяс, нывъяс бӧрсяньныс
4. adv säilinud, alles колис
♦
mul on viis eurot järel менам колис вит евро
jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс
kaasas <kaasas adv> ühes, koos, seltsis -кӧд [тшӧтш]; endaga ühes сьӧрысь
♦
kes sinuga kaasas on? коді тэкӧд [тшӧтш]?;
mul on soojad riided kaasas шоныд паськӧм менам сьӧрысь;
dokumendid peavad alati kaasas olema документыд век должӧн сьӧрсьыд лоны;
moega kaasas käima модаысь не кольччыны
kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын
kahju <kahju kahju kahju[t & kahju -, kahju[de kahju[sid 16 s>
1. лёк, лёктор; aineline убытка
♦
materiaalne kahju материальнӧй убытка;
varaline kahju эмбура убытка;
kahju hüvitama v tasuma v katma убытка мынтыны;
{kellele-millele} kahju tegema лёк вӧчны;
kahjudega kauplema убыткаӧн вузасьны;
ujumine ei tee sulle kahju v ei tule sulle kahjuks уялӧмыд тэныд лёк оз вӧч
2. rahulolematus, nukker meel, osavõtu-, haledustunne жаль
♦
mul on hirmus kahju, et sa ei saanud tulla меным зэв жаль, мый тэ эн вермы волыны;
mul on temast kahju меным сійӧ жаль;
väga kahju! зэв жаль!
kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм
♦
külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд
♦
kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася
käes <k'äes adv, postp> vt ka kätte, käest
1. adv omanduses, omandatud, kasutada
♦
mul on aega laialt käes менам кадыс тыр
2. adv; postp [gen] märgib mingis seisukorras, olukorras olekut, millegi mõju all
♦
päikese käes шонді водзын
3. adv kätte saadud, saabunud
♦
põgenik oli peagi käes пышйысь регыд сюрис;
kevad on käes воис тулыс
külas <külas adv>
♦
mul on sõbrad külas ме ордын ёртъяс гӧститӧны
mõistma <m'õist[ma m'õist[a mõista[b mõiste[tud, m'õist[is m'õist[ke 34 v>
1. aru saama, taipama гӧгӧрвоны, вежӧртны
♦
õigesti mõistma правильнӧя гӧгӧрвоны
2. mõistatama, ära arvama тӧдмавны
♦
lapsed, mõistke, mis mul peos on! челядь, тӧдмалӧй, мый менам киын!
3. kelle-mille kohta otsust langetama, hinnangut andma мыждыны
♦
kas me võime teiste üle kohut mõista? вермам-ӧ ми мукӧдсӧ мыждыны?
neelama <n'eela[ma neela[ta n'eela[b neela[tud 29 v> ühel korral ньылыштны; korduvalt ньылавны ► sama päritoluga sama päritoluga neelama
♦
toitu neelama сёян ньылавны;
mul on valus neelata меным сьӧкыд ньылавны
noorem <noorem noorema noorema[t -, noorema[te noorema[id 02 adj> ичӧтджык, томджык
♦
mul on noorem õde менам эм ичӧтджык чой;
ta on minust noorem сійӧ меысь томджык
nälg <n'älg nälja n'älga n'älga, n'älga[de n'älga[sid & n'älg/i 22 s> süüatahtmise tunne, nälgimine, näljahäda тшыг, тшыгъялӧм, кынӧм сюмалӧм
♦
nälga kannatama тшыг пыкны;
nälga kustutama тшыг вины;
mul on nälg менам кынӧмӧй сюмалӧ
olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны
♦
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны
♦
lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus
♦
ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі
paha <paha paha paha -, paha[de paha[sid & pah/u 17 adj, s> adj лёк
♦
paha paber лёк кабала;
paha hais лёк дук;
paha ilm лёк поводдя;
mul on paha olla меным лёк
pärastlõuna <+lõuna l'õuna lõuna[t -, lõuna[te l'õuna[id 06 s> лун шӧр бӧрын
♦
täna on mul pärastlõuna vaba талун лун шӧр бӧрас ме прӧст;
reede pärastlõunal sõidan maale пекничаӧ лун шӧр бӧрас муна сиктӧ
rida <rida r'ea rida r'itta, rida[de rida[sid & rid/u 18 s> рад, визь
♦
sirge rida веськыд визь;
mul on teine rida, viies koht менам мӧд рад, витӧд места;
seadke toolid ritta сувтӧдалӧй улӧсъяссӧ визьӧ
seisukoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s>
1. arvamus, vaade видзӧдлас
♦
toetan sinu seisukohta ме доръя тэнсьыд видзӧдластӧ;
mul on ses asjas oma seisukoht менам та вылӧ эм аслам видзӧдлас
2. koht seismiseks сулалан места
♦
iste- ja seisukohad пукалан да сулалан местаяс
seoses <s'eoses prep [komit]> йитӧдын
♦
mul on küsimus seoses homse koosolekuga аскиа чукӧртчылӧмкӧд йитӧдын кӧсъя юавны
stress <str'ess stressi str'essi str'essi, str'essi[de str'essi[sid & str'ess/e 22 s> organismi pingeseisund стресс
♦
stressist vabanema стрессысь мынтӧдчыны;
mul on stress менам стресс
sünnipäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s>
1. päev, millal keegi on sündinud чужан лун
2. sündimise aastapäev чужан лун
♦
juubelisünnipäev юбилей лун, гӧгрӧс чужан лун;
viiekümnes sünnipäev ветымынӧд чужан лун;
sünnipäeva pidama v pühitsema чужан лун пасйыны;
mul on täna sünnipäev менам талун чужан лун;
palju õnne sünnipäevaks! чужан лунӧн!;
täna tähistab ta oma kuuekümnendat sünnipäeva талун сійӧ пасйӧ квайтымынӧд чужан лунсӧ;
mis sulle sünnipäevaks kingiti? мый тэныд козьналісны чужан лун вылад?;
olime kutsutud tädi sünnipäevale миянӧс корисны пасйыны тьӧтлысь чужан лунсӧ
tegemine <tegemine tegemise tegemis[t tegemis[se, tegemis[te tegemis/i 12 s>
1. вӧчӧм
♦
jaanitule tegemine on vana komme Иван лунся бипурасьӧм - важ обычай;
töö tahab tegemist уджсӧ колӧ вӧчны
2. asjatoimetus, askeldamine, töö удж, нок, дела
♦
sõidan linna, mul on seal tegemist ветла карӧ, менам сэні делаяс;
mul on käed-jalad tegemist täis менам уджыс юр вывтыр
teine <teine teise t'eis[t t'eise, teis[te t'eis/i 12 num, pron>
1. мӧд
♦
teine veebruar февраль мӧд лун;
teise klassi õpilane мӧд класса велӧдчысь
2. osutab, et tegemist on kellegagi v millegagi, kes v mis ei ole sama kui teada olev v mainitu мӧд
♦
ajasin ta kellegi teisega segamini ме сійӧс кодкӧдкӧ мӧдкӧд соралі;
pane teine kleit selga мӧд платтьӧ пасьтав;
mul on hoopis teised plaanid менам дзик мӧд планъяс
3. väljendab midagi ebamäärast мӧд
♦
ühes käes tort ja teises lilled ӧти киас торт, мӧдас дзоридз;
tõstab asju ühest kohast teise вешталӧ кӧлуйсӧ ӧтилаысь мӧдлаӧ
tõesti <t'õesti adv>
1. tõepoolest, tõega збыль, збыльысь
♦
mul on tõesti hea meel меным збыль нимкодь
2. tõeliselt, tegelikult, päriselt збыль, збыльысь
♦
laps usub, et päkapikud on tõesti olemas кага эскӧ, мый гномъяс збыльысь эмӧсь
vaene <v'aene v'aese v'aes[t -, v'aes[te v'aese[id 10 adj, s>
1. adj varatu гӧль, судзсьытӧм
♦
vaene inimene гӧль морт
2. s гӧль, гӧля олысь
♦
vaeste linnaosa гӧльяслӧн кар юкӧн
3. adj haletsevalt, kaasatundvalt kellegi v millegi raskes, halvas olukorras oleva suhtes коньӧр
♦
vaene poiss, mul on temast südamest kahju коньӧр зон, меным сійӧ зэв жаль
4. adj kehv, vilets гӧль, гӧлиник, жеб
♦
põllumaa on siin vaene муыс тані гӧлиник
vaja <vaja adv> tarvis колӧ
♦
teadis, kuidas on vaja seda teha тӧдіс, кыдзи колӧ тайӧс вӧчны;
mul on sind vaja тэ меным колан
vajama <vaja[ma vaja[da vaja[b vaja[tud 27 v> vaja olema ковны (кодлыкӧ)
♦
laps vajab ema кагалы колӧ мам;
mul on sinu abi vaja меным тэнад отсӧгыд колӧ
valus <valus valusa valusa[t -, valusa[te valusa[id 02 adj>
1. valutundega seotud, valuline
♦
kurk on valus горш доймӧ;
mul on valus neelata меным сьӧкыд ньылавны
2. hingelist kannatust valmistav, haiget tegev, kibe сьӧкыд
♦
seda on valus vaadata тайӧс сьӧкыд видзӧднысӧ
õigus <'õigus 'õiguse 'õigus[t 'õigus[se, 'õigus[te 'õigus/i & 'õiguse[id 11 & 09 s>
1. kellelegi õigusnormide, tavade vms põhjal kuuluv võimalus, voli, vabadus инӧд
♦
poliitilised õigused политика инӧдъяс;
esimese öö õigus aj первой войся инӧд
2. jur riigi kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, õigusnormid инӧдъяс
♦
rahvusvaheline õigus войтыркостса инӧдъяс
3. hrl [püsi]väljendite koosseisus märgib kellegi arusaama[de] õigsust, märgib veendumust kellegi tegude vms õigsuse kohta прав
♦
mul on õigus ме прав;
kohus selgitab, kellel on õigus ёрд эрдӧдас, коді прав
